Taheva valla üldiseloomustus

Taheva vald, kogupindalaga 204,7 ruutkilomeetrit, asub Lõuna-Eestis Valga maakonnas. Vald omab põhjas ja idas ühist piiri Karula vallaga, kagus Mõniste vallaga ning lõunas ja läänes Läti Vabariigiga. Valla territooriumil paikneb 13 küla, elanike arv 01.01.2007.a. seisuga on 903. Tähtsaim ühendusmagistraal on valda läbiv Valga - Võru maantee. Valla keskus asub maakonna keskusest, Valgast, 25 km kaugusel, naabermaakonna keskusest, Võrust 57 km kaugusel ja Tallinnast 270 km kaugusel.

Loodus

Taheva valda läbivad Koiva jõgi (52,5 ha) ja Mustjõgi (30,2 ha). Järvi on kuus, suurim neist Aheru järv (234 ha). Maastikukaitsealana laiub Koiva puisniit (226 ha). Tähtsamad looduskaitseobjektid on Koikküla, Taheva, Laanemetsa kiriku pargid. Koiva jõe äärde asutati 1957 botaaniline kaitseala pindalaga 170 ha. Kaunile ja erilisele loodusele lisaks leidub siin Eesti haruldasi taimi.

Metsamaad on vallas kokku 14180 ha, millest üle poole - 7730 ha kuulub riigile. Metsaga on valla territooriumist kaetud 67%. Mets on kujunenud ajalooliselt Taheva suurimaks loodusrikkuseks. Loodusvaradest võib mainida liiva, kruusa ja savi.

Valla põhjaosa kuulub Karula kõrgustikku, ülejäänud ala Hargla nõkku, kus valdavaks on mandrijää sulamisel tekkinud liivikud. Haritava maa boniteet on madal. Kui Eesti keskmine on 43, Valgamaal 40, siis Taheva vallas ainult 34 hindepalli. Seetõttu ei ole territoorium kunagi intensiivse põllumajandusega silma paistnud, liiatigi suur osa maadest kuulub erosiooniohtlike hulka.

Ajalugu

Taheva nimi on kaasajal parandatud kirjapilt kohanimele Taiwola, mida 17.sajandi keskel tunti Liivimaal kerkinud mõisana ja mis ühendas Gaujena, Taheva, Karula, Antsla ja Otepää mõisate ketti. Enne iseseisvate riikide tekkimist oli see piirkond Liivimaa kubermangu eesti ja läti keele kokkupuuteala. Kirikukihelkondlik jaotus rahvuste järgi tekkis seal 17.sajandi lõpul. Enne Hargla kihelkonna moodustamist kuulusid Taheva ümbruse alad Koivalinna kihelkonda. Tsaarivalitsuse ajal kuulus see piirkond Võru kreisi alla. Esimesed kaardimaterjalid Taheva vallas eestlaste poolt mõisatelt päriseks ostetud maade kohta pärinevad 1867.aastast. Algselt moodustati Hargla kirikumõisast ja Taheva mõisast Taheva vald ning Laanemetsa mõisast ja Koikküla mõisast Laanemetsa vald, kuid hiljem liideti need kaks valda üheks Taheva vallaks.

Taheva valla rahvas arvudes

 

       

Aasta 

Sünnid

Surmad

Elanikke seisuga 01. jaan

Iive

1985

10

30

1298-45 (laste san)

 

1986

20

27

1254-47

 

1987

20

14

1305-83

 

1988

19

26

1302-94

 

1989

18

26

 

 

1990

21

25

1182

 

1991

16

25

1211

-29

1992

13

21

1180

-31

1993

14

29

1113

-67

1994

17

27

1112

-1

1995

11

23

1121

+9

1996

10

19

1118

-3

1997

12

16

1120

+2

1998

10

25

1121

+1

1999

10

27

1085

-36

2000

11

17

1088

+3

2001

12

22

1080

-8

2002

12

17

1057

-23

2003

6

13

1020

-37

2004

3

11

981

-39

2005

7

13

957

-24

2006

4

17

928

-29

2007

2

13

903

-25

2008

4

11

894

-9

2009

3

22

887

-7

2010

5

17

878

-9

2011

7

11

854

-24

2012

 

 

816

-38

 

 

TAHEVA valla elanike arv ja vanuseline koosseis seisuga 01.01.2012

 

 

 

Küla nimi

Elanikke kokku

 

s.h. mehi

 

s.h. naisi

Elanikke

vanuses

0 - 6

Elanikke vanuses

7 - 17

Elanikke vanuses           18 - 65

Elanikke vanuses    65 ja vanem

 

 

 

 

 

 

 

 

Hargla

203

103

100

4

15

146

38

Kalliküla

42

21

21

0

0

28

14

Koikküla

183

96

87

8

19

122

34

Koiva

12

6

6

0

1

7

4

Korkuna

8

7

1

1

0

4

3

Laanemetsa

82

47

35

4

9

50

19

Lepa

24

13

11

2

2

15

5

Lutsu

24

13

11

3

5

8

8

Ringiste

44

23

21

0

1

36

7

Sooblase

32

15

17

0

4

15

13

Taheva

92

47

45

3

4

62

23

Tsirgumäe

65

28

37

1

1

47

16

Tõrvase

0

0

0

0

0

0

0

Valla tasemel aadressiga

5

5

 

 

 

5

 

VALD KOKKU

816

424

392

26

s.h mehi 13 ja

      naisi 13

61

s.h mehi 37 ja                    

      naisi 24

545

s.h mehi 321 ja   naisi 224

184

s.h mehi  53

ja  naisi 131

 

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

Arstiabi annab vallas perearst,kes teenindab inimesi Hargla külas asuvas perearstikeskuses  kaks korda nädalas. Harglas on kahel päeval nädalas avatud ka apteek. Taheva Vallavolikogu asutas 2004. aastal SA Taheva Sanatooriumi, kellele anti rendile endised Taheva Lastesanatooriumi varad. Sihtasutus tegeleb peamiselt sotsiaalhoolekande alaste teenuste pakkumisega. Lastekodu osakond avati endises Taheva Lastesanatooriumis 1993.aastal ja tegutseb sihtasutuses ühe osakonnana tänaseni.  Lastekodule on riigi poolt eraldatud 20 kohta. Sihtasutuse teine osakond on üldtüüpi hooldekodu, kliente võetakse vastu üle Eesti. Hooldekodu osakonnas on 40 kohta.

Vallale kuulub 16-kohaline Hargla Hooldekodu, mis täidab vanadekodu funktsiooni ja on peamiselt mõeldud Taheva valla eakate teenindamiseks.

Vallavalitsus on viimasel ajal peamist rõhku pannud sotsiaalteenuste arendamisele. Puudega isikutele ja abivajajatele osutatakse vajadusel transporditeenust ja pesupesemise teenust vastavalt kehtestatud hinnakirjadele. Kasutusele võetakse sotsiaaleluruumid Hargla külas.