Taheva valla üldiseloomustus

Taheva vald, kogupindalaga 204,7 ruutkilomeetrit, asub Lõuna-Eestis Valga maakonnas. Vald omab põhjas ja idas ühist piiri Karula vallaga, kagus Mõniste vallaga ning lõunas ja läänes Läti Vabariigiga. Valla territooriumil paikneb 13 küla, elanike arv 01.01.2007.a. seisuga on 903. Tähtsaim ühendusmagistraal on valda läbiv Valga - Võru maantee. Valla keskus asub maakonna keskusest, Valgast, 25 km kaugusel, naabermaakonna keskusest, Võrust 57 km kaugusel ja Tallinnast 270 km kaugusel.

Loodus

Taheva valda läbivad Koiva jõgi (52,5 ha) ja Mustjõgi (30,2 ha). Järvi on kuus, suurim neist Aheru järv (234 ha). Maastikukaitsealana laiub Koiva puisniit (226 ha). Tähtsamad looduskaitseobjektid on Koikküla, Taheva, Laanemetsa kiriku pargid. Koiva jõe äärde asutati 1957 botaaniline kaitseala pindalaga 170 ha. Kaunile ja erilisele loodusele lisaks leidub siin Eesti haruldasi taimi.

Metsamaad on vallas kokku 14180 ha, millest üle poole - 7730 ha kuulub riigile. Metsaga on valla territooriumist kaetud 67%. Mets on kujunenud ajalooliselt Taheva suurimaks loodusrikkuseks. Loodusvaradest võib mainida liiva, kruusa ja savi.

Valla põhjaosa kuulub Karula kõrgustikku, ülejäänud ala Hargla nõkku, kus valdavaks on mandrijää sulamisel tekkinud liivikud. Haritava maa boniteet on madal. Kui Eesti keskmine on 43, Valgamaal 40, siis Taheva vallas ainult 34 hindepalli. Seetõttu ei ole territoorium kunagi intensiivse põllumajandusega silma paistnud, liiatigi suur osa maadest kuulub erosiooniohtlike hulka.

Ajalugu

Taheva nimi on kaasajal parandatud kirjapilt kohanimele Taiwola, mida 17.sajandi keskel tunti Liivimaal kerkinud mõisana ja mis ühendas Gaujena, Taheva, Karula, Antsla ja Otepää mõisate ketti. Enne iseseisvate riikide tekkimist oli see piirkond Liivimaa kubermangu eesti ja läti keele kokkupuuteala. Kirikukihelkondlik jaotus rahvuste järgi tekkis seal 17.sajandi lõpul. Enne Hargla kihelkonna moodustamist kuulusid Taheva ümbruse alad Koivalinna kihelkonda. Tsaarivalitsuse ajal kuulus see piirkond Võru kreisi alla. Esimesed kaardimaterjalid Taheva vallas eestlaste poolt mõisatelt päriseks ostetud maade kohta pärinevad 1867.aastast. Algselt moodustati Hargla kirikumõisast ja Taheva mõisast Taheva vald ning Laanemetsa mõisast ja Koikküla mõisast Laanemetsa vald, kuid hiljem liideti need kaks valda üheks Taheva vallaks.

Taheva valla rahvas arvudes

Aasta	Sünnid	Surmad	Elanikke seisuga 01. jaan
1985	10	30	1298-45 (laste san)
1986	20	27	1254-47
1987	20	14	1305-83
1988	19	26	1302-94
1989	18	26
1990	21	25	1182
1991	16	25	1211
1992	13	21	1180
1993	14	29	1113
1994	17	27	1112
1995	11	23	1121
1996	10	19	1118
1997	12	16	1120
1998	10	25	1121
1999	10	27	1085
2000	11	17	1088
2001	12	22	1080
2002	12	17	1057
2003	6	13	1020
2004	3	11	981
2005	7	13	957
2006	4	17	928
2007	2	13	903
2008	4	11	894
2009	3	22	887
2010			878

KÜLAELANIKE ARV Taheva vallas seisuga 01.01.2010

Küla nimi	Mehi	Naisi	Kokku
HARGLA KÜLA	112	111	223
KALLIKÜLA KÜLA	21	23	44
KOIKKÜLA KÜLA	110	99	209
KOIVA KÜLA	5	7	12
KORKUNA KÜLA	13	6	19
LAANEMETSA KÜLA	50	43	93
LEPA KÜLA	12	13	25
LUTSU KÜLA	13	12	25
RINGISTE KÜLA	24	20	44
SOOBLASE KÜLA	17	18	35
TAHEVA KÜLA	42	37	79
TSIRGUMÄE KÜLA	28	37	65
TÕRVASE KÜLA	0	0	0
VALLA tasemel aadressiga	5	0	5
KOKKU VALLAS	452	426	878

TAHEVA valla elanike vanuseline koosseis seisuga 01.01.2010

	Küla nimi	Elanikke vanuses 0 - 6	Elanikke vanuses 7 - 17	Elanikke vanuses 18 - 65	Elanikke vanuses 65 ja vanemad	Elanikke kokku
1.	Hargla	4	26	153	40	223
2.	Kalliküla	1	1	33	9	44
3.	Koikküla	10	25	134	40	209
4.	Koiva	0	2	6	4	12
5.	Korkuna	2	8	6	3	19
6.	Laanemetsa	6	8	58	21	93
7.	Lepa	3	1	15	6	25
8.	Lutsu	2	4	9	10	25
9.	Ringiste	0	3	34	7	44
10.	Sooblase	0	4	16	15	35
11.	Taheva	1	4	53	21	79
12.	Tsirgumäe	0	6	43	16	65
13.	Tõrvase	0	0	0	0	0
	Valla tasemel aadressiga	0	0	5	0	5
	VALD KOKKU	29	92	565	192	878

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

Arstiabi annab vallas perearst,kes teenindab inimesi Hargla külas asuvas perearstikeskuses kaks korda nädalas. Harglas on kahel päeval nädalas avatud ka apteek. Taheva Vallavolikogu asutas 2004. aastal SA Taheva Sanatooriumi, kellele anti rendile endised Taheva Lastesanatooriumi varad. Sihtasutus tegeleb peamiselt sotsiaalhoolekande alaste teenuste pakkumisega. Lastekodu osakond avati endises Taheva Lastesanatooriumis 1993.aastal ja tegutseb sihtasutuses ühe osakonnana tänaseni. Lastekodule on riigi poolt eraldatud 20 kohta. Sihtasutuse teine osakond on üldtüüpi hooldekodu, kliente võetakse vastu üle Eesti. Hooldekodu osakonnas on 40 kohta.

Vallale kuulub 16-kohaline Hargla Hooldekodu, mis täidab vanadekodu funktsiooni ja on peamiselt mõeldud Taheva valla eakate teenindamiseks.

Vallavalitsus on viimasel ajal peamist rõhku pannud sotsiaalteenuste arendamisele. Puudega isikutele ja abivajajatele osutatakse vajadusel transporditeenust ja pesupesemise teenust vastavalt kehtestatud hinnakirjadele. Kasutusele võetakse sotsiaaleluruumid Hargla külas.