PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDE INVENTUUR TAHEVA VALLAS

Oma tegevusega jätab inimene ajalukku jälje. Loob endale kodu, ehitab teid ja tootmishooneid, rajab nii pühapaiku kui ka karjääre ja metsakultuure, loob endale inimväärilist elukeskkonda. Sageli on kõik see seotud ajaloost tuntud isikunimedega ja räägitakse ka põnevaid legende juhtunust. Ajaratta pöördudes aga muutuvad tehnoloogiad ja vajadused ning palju vajub unustusehõlma. Eriti kiiresti on see hakanud juhtuma just viimasel ajal, sest külad tühjenevad ja mets tungib peale. Kuna liikumisvõimalused on head ning suurlinnatuled ahvatlevad, kaob piirkondadest põlvkondade järjepidevus. Asjatundmatul silmal on looduses üha raskem üles leida inimtegevuse jälgi ja legendid lahkuvad meie seast koos neid veel tundvate inimestega. Hävimist soodustab ka teadmatus – maad on ju nii mitmeid kordi vahetanud omanikke. On viimane aeg kaardistada põnevaid inimese tegevusjälgi – pärandkultuuri meie ümber.

Euroopa Liidu rahalisel toel ja Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi raames toimub 2009-2010 Valgamaa ja Võrumaa pärandkultuuriobjektide inventuur. Projekti eestvedajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Pikemas plaanis on RMK riigimetsa majandajana seadnud eesmärgiks inventeerida kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata maa- ja omandivormist.

Pärast eelnevaid koolitusi ning kahekuist eeltööd arhiivimaterjalide ning vanade kaartidega alustas allakirjutanu juunikuus invetuuriga Taheva vallas. Tänu valla aktiivsele kaasabile ilmus artikkel valla kodulehel ning teade pandi üles nii külade infostendidele kui enamkülastatavatesse asutustesse. Inventeerimisele ei kuulunud need objektid, mis juba on kaitse all.

Põnevat lugemist jatkus palju. Alljärgnevalt toon ära mõned mulle enam huvi pakkunud kirjatükid:

- Helme, M. 1996. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996

- Kõivupuu, M. 2009. Hinged puhkavad puudes. Huma

- Kõivupuu, M. 2000. Rahvaarstid Võrumaalt. Noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast. Võru Instituut.

- Must, L. Hargla Kooli ajalugu I osa 1688-1960. Tln 1966

- Must, L. Koolivõrgu kujunemine Hargla ümbruskonnas. Tln. 1978 TPI

Mõnevõrra üllatusena tuli mulle suhteliselt leige tagasiside. Inimesed olid inventeerimisest teadlikud. Kui kellegagi küla peal kokku sain, tunti ikka asja vastu huvi ja küsiti, kuidas edeneb. Samas tuli aga väga vähe vihjeid huvitavate objektide kohta. Siinjuures siiras tänu nendele, kes oma teadmisi ainult endale ei hoidnud!

Kokku sai inventeeritud 142 objekti: koostatud inventeerimisleht, määratud koordinaadid ja tehtud fotod. Loomulikult on põnevaid kohti Taheva vallas palju enam ja nimekirja mustand oli palju pikem. Kuid teha tuli mingisugune valik. Kindlasti pidasin olulisemaks kohalikku elu enammõjutanud tegevusi – mõisaaegne elukorraldus, põlistalude asukohad ja teedevõrgustik, koolivõrgu kujunemine, kitsarööpmeline raudtee ja metsamajanduslik tegevus. Huvitavad olid ka Suride tegevusega seotud objektid ja hingepuud. Eluaegse metsamehena panin kaardile ka metsamajandusliku pärandkultuuri. Eelistasin neid kohti, mis on kas juba kadunud või kohe-kohe kadumas. Kuna andmebaas on avalik ja alati pole maaomanik avalikkuse tähelepanust huvitatud, vältisin võimalusel kinnistel koduõuedel asuvaid heas seisukorras objekte. Esialgu jäi üle vaatamata veel suur hulk põnevaid kohti, mida ma kas lihtsalt üles ei leidnud või ajapuudusel külastada ei jõudnud. Selle puuduse üritan ma veel kõrvaldada.

Inventuuri tulemusena valmib avalik andmebaas, mis kajastab pärandkultuuri objekte Maa-ameti kaardirakenduses aadressil

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

Kui leiate sealt ebatäpsusi või vigu, andke teada! Andmebaasi on alati võimalik parandada ja täiendada. Valgamaa ja Võrumaa andmed peaksid sinna jõudma järgmise aasta esimeses pooles.

Ehkki pärandkultuuri inventuur Taheva vallas on ametlikult lõppenud, ei tähenda see, et edaspidi enam midagi ei toimu. Kui leiate oma koduümbruses midagi huvitavat, mis Teie arvates on väärt fikseerimist ja pakub ka teistele huvi, andke julgelt teada! Kannan hoolt selle eest, et andmed jõuaksid nõutaval kujul andmebaasi.

Kuid tähtis pole mitte ainult teadmiste salvestamine. Ka esiisade tegevuse jälgede säilitamine on oluline. Objektide rohkuse tõttu ei saa seda teha käsu korras, riiklikul tasandil. Igale maaomanikule peaks olema auasjaks, kui tema maa peal midagi põnevat leidub. Eksponeerimiseks polegi sageli teab mis kulutusi vaja teha, piisab huvist asja vastu, väikesest hooldusest ja lagunemise peatamisest. Sageli aitab säilimisele kaasa ka vanale asjale uue rakenduse leidmine (näiteks mantelkorstnast tehtud grilliahi või midagi muud sarnast).

Soovin kõigile edu esiisade tegemisjälgede leidmisel enda ümber ja rahulikku jõuluaega!

Tõnis Kask

Taheva valla pärandkultuuriobjektide inventeerija

5077208

bmk@tk8.com